Rehabilitatsiooni kasulikkus
Ülesanne
Vaata ja mõtle! Mõtted kirjuta paberile ja võta seminari kaasa.
Keda on tarvis aidata/rehabiliteerida? Mõtle!
Kas poissi, kelle on keeleneet? Või last, kellel on huule ja/või suulaelõhe?
Vaata ja mõtle! Mõtted kirjuta paberile ja võta seminari kaasa.
Keda on tarvis aidata/rehabiliteerida? Mõtle!
Kas poissi, kelle on keeleneet? Või last, kellel on huule ja/või suulaelõhe?
Foto I.Veskiväli erakogust
|
Anatoomia entsüklopeedia
|
Inimese/haige aspektist
- Füüsilise töövõime ja tervise paranemine
- elukvaliteedi paranemine
- psühhoemotsionaalse seisundi paranemine --
- sotsiaalse seisundi taastamine
- ühiskonnas —suurema sotsiaalse sõltumatuse saavutamine
- töövõime taastumine
- majandusliku seisundi paranemine
Ühiskonna aspektist
- väheneb krooniliste haiguste ja tüsistuste esinemise sagedus
- välditakse invaliidsuse kujunemist
- muutub inimeste tervisekäitumine ja elustiil
- vähenevad meditsiinile mõeldud kulutused
- vähenevad sotsiaalhooldusele mõeldud kulutused
- kiireneb haigete sotsiaalne reintegratsioon
- väheneb vanemaealiste haigete inimeste sotsiaalne ja majanduslik sõltuvus abistamisest
Tööandja aspektist
- inimene pöördub kiiresti tööle tagasi
- töö produktiivsus suureneb
- esineb vähem ajutist töövõimetust ja invaliidsust
- kulutused ajutisele töövõimetusele ja invaliidsusele on väikesed
- kulutused tööjõu asendamiseks on väikesed
Kasulikkus laste ja lastevanemate aspektist
- rehabilitatsiooni tagajärjel suureneb lapse eneseusaldus ja enesekindlus
- lapse areng kulgeb füüsilise ja psühhoanalüütilise stressita
- väheneb tõenäosus krooniliste haiguste, tüsistuste ja invaliiduse tekkeks täiskasvanuna --
- lapse tulevane töö- ja perekonna elu saavad olema normaalsed
- lastel esineb vähem käitumishälbeid ja neurootilisust
- lapse sotsiaalne integratsioon kulgeb häireteta
- lapsevanemal esineb lapsega tunduvalt vähem muret
Seega:
rehabilitatsiooniasutustes hinnatakse lapse arengu taset ja toimetulekut erinevates valdkondadest lähtuvalt, määratletakse puude raskusaste ja täpsustatakse vajalikud tugiteenused. Rehabilitatsioonimeeskonna liikmed on sotsiaaltöötaja, eriarst, meditsiiniõde, psühholoog, logopeed, eripedagoog, füsioterapeut, tegevusterapeut (vt. Sotsiaalhoolekande seadus, 1995).Kõikide nimetatud institutsioonide spetsilistid tegelevad lapse arengu hindamisega ja lapsevanema nõustamisega spetsiifilises valdkonnas. Uuringu tulemuseks võib olla, et lapsel ei tuvastata erivajadusi, kinnitatakse sümptomite olemasolu ja jäetakse laps jälgimisele või lõpeb uuring meditsiinilise diagnoosi määramisega. Diagnoosi tuleks käsitleda kui suunanäitu lapse probleemidele, see ei muuda olukorda ei paremaks ega halvemaks, kuid suurendab tõenäosust sobivat abi saada.
Ideaalis on lapse arengu toetamiseks vajalik meditsiini, sotsiaal- ja haridusvaldkonna koordineeritud toimimine (nn. varajane sekkumine).
Lapsevanem kannab vastutust asutuste ja teenuste valiku osas, olemasolevatest võimalustest informeerib ja erinevate süsteemide koordineerituse aitab lapsevanemal saavutada kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja. Tema jälgib ja ka vajadusel toetab perekonna toimetulekut lapse kasvatamisel, nõustab ja juhendab lapsevanemaid toetuste taotlemisel, tugiisiku leidmisel jne.
Seega kui on näha, et lapsevanemad jäävad hätta lapse eest hoolitsemisega ja/või koostöö lasteaiaga ei õnnestu, on mõttekas pöörduda sotsiaaltöötaja või ka lastekaitseametniku poole.
Foto delfi.ee 15.05.2013
