Mis on rehabilitatsioon

Rehabilitatsiooni  üldmõiste  alla mahuvad mitmed alaliigid:

• töö- ja kutsealane rehabilitatsioon
• psühhosotsiaalne rehabilitatsioon
• meditsiiniline rehabilitatsioon
• hariduslik rehabilitatsioon jm.

Mõisted meditsiiniline rehabilitatsioon, kutsealane rehabilitatsioon, hariduslik rehabilitatsioon jne tähendavad ennekõike seda, et rehabilitatsiooni peamiste, sotsiaalsete, eesmärkide saavutamiseks kasutatakse meditsiinilisi ja/või hariduslikke vahendeid, meetodeid, teenuseid jms., mis on vajalikud konkreetsele inimesele.

Töö- ja kutsealasel rehabilitatsioonil on erinevaid eesmärke: 
Sotsiaalne eesmärk: tagada erivajadusega inimeste tööalane rehabiliteerumine (tööga hõivatus), mis annab inimestele sissetuleku (majandusliku iseseisvuse), eneseteostuse, kuuluvustunde ja tagab seeläbi parema elukvaliteedi (kaasatus, vähem haiguseid, vajalik olemise tunne jm).

Majanduslik eesmärk: tuues ka erivajadusega inimesed tööturule, tekib juurde maksumaksjaid ja väheneb nende inimeste hulk, kes elavad toetustest. Inimesed on erineva võimekusega; kõik, kes suudavad tööd teha, annavad panuse majanduse arengusse ja sotsiaalkulutuste vähenemisse.

Õiguslik eesmärk: puuetega inimeste õiguste tagamine, mittediskrimineerimine (eriti kutseõppes ja tööhõives).

Toimetulekut parandavad tegevused, teenused, sihipärased meetmed, võimalused:

• ravi – ambulatoorne ja statsionaarne ravi, ravimine kohaliku perearsti juures või mõnes spetsialiseerunud raviasutuses, ravimite, dieedi, kirurgilise sekkumise või muude meetodite abil;
• kindlustus – toetused, pensionid, elu-, õnnetuse-, ravi-, töötus- jm. rahalised ja mitterahalised kindlustusmaksed;
• õppimine – alates lasteaiast ja lõpetades kõrgkooliga, lisaks täiend- ja ümberõpe, üldhariduse või erihariduse saamiseks jne;
• tööhõive – oma jõudsalt arenevate meetmetega alates üldisest regulatsioonist ja lõpetades juhtumipõhise kliendikeskse lahenduse otsimisega igaks konkreetseks puhuks
• Kohalike omavalitsuste tugivõrk kus lahendatakse igapäeva elus toimetulemiseks vajalikud probleemid, korraldatakse vajadusel hooldamine, eluaseme kohandamine, transport, abistamine , nõustamine jne;
• Mittetulundusühingud, kus jagatakse teavet sarnase probleemiga inimestele, osutatakse spetsiifilist abi ja nõustamist ning antakse vajadusel inimesele oluline sotsiaalse kuulumise tunne.

Üks võimalikke viise toimetuleku taset muuta on rehabilitatsioon, mis on alguse ja lõpuga protsess, mille tunnusteks on:

• Motivatsiooni olemasolu, soov muuta ennast ja ise aktiivselt selles protsessis osaleda;
• Selgelt väljendatud eesmärk, mida soovitakse rehabilitatsiooniga saavutada;
• Tegevusvõime ja toimetuleku hindamine füüsilisest, psüühilisest ja sotsiaalsest aspektist protsessi alguses, käigus ja lõppedes;
• Professionaalselt koostatud tegevuskava;
• tegevuskava elluviimiseks koostatud toimiv võrgustik;
• toimiv tugisüsteem;
• kõigi osapoolte aktiivne osalemine tegevuskava elluviimises;
• mõõdetav tulemus.

Kirjeldatud rehabilitatsioonile eelneb sageli psühhosotsiaalne rehabilitatsioon, mille eesmärk on trauma ja vaimse, psüühilise, füüsilise või sotsiaalse tervisekahjustuse järgselt:

• psüühilise tasakaalu taastamine;
• motivatsiooni leidmine ja rehabilitatsiooni soovi loomine;
• enesehinnangu juhtimine ja rehabiliteerimise eesmärgi leidmine;
• eneseusu taastamine valmistumaks eesmärgistatud rehabiliteerimisse sisenemiseks.

Psühhosotsiaalses rehabilitatsioonis osaleb klient ja tema pereliikmed. Mitte alati ei ole vaja kompleksset rehabiliteerimist, vaid vahel piisab ka üksikutest rehabiliteerivatest tegevustest, teenustest.
Näiteks:

• abivahendid;
• puudespetsiifiline toimetulekuõpe;
• töötamise harjutamine;
• tugiisik;
• kaitstud või toetatud töö;
• toetatud õppimine;
• kohandatud keskkond;
• jms.