Rehabilitatsioonimeeskond:
|
|
|
Fotod I.Veskiväli erakogust
|
Sotsiaalnõustamise eesmärk on toetamine erinevate sotsiaalsete probleemide lahendamisel. Sotsiaalnõustamise kaudu aitab sotsiaaltöötaja n.lapsevanemal mõista olukorda, jõuda otsusele ja leida vajalikke ressursse. Ta teavitab ja lapsevanemaid jt. võrgustikuliikmeid rehabilitatsiooniteenuse võimalustest ning toetab kliendi sotsiaalsete toimetulekuoskuste arengut.
Füsioteraapia eesmärk on läbi kehaliste harjutuste ja asendravi täielikult või osaliselt taastada tugiliikumisaparaadi või organite funktsionaalne võimekus, et inimene saaks paremini integreeruda normaalsesse elu- ja töökeskkonda. Füsioterapeudid kasutavad eesmärgi saavutamiseks erinevaid meetodeid – nõustamine, liikumisravi, terapeutiline harjutus, vesiravi, individuaalse harjutusprogrammi koostamine.
Tegevusteraapia eesmärk on aidata kliendi tegevuslikest piirangutest hoolimata leida võimalusi ja vahendeid enese eest hoolitsemiseks, mänguks, tööks ja vaba aja sisustamiseks. Tegevusteraapia on suunatud iseseisvuse suurendamisele igapäevaelus. Tegevusterapeudi pädevus on ka abivahendite vajaduse väljaselgitamine ja kasutamisõpetus.
Psühholoogilise nõustamise eesmärk on toetada potentsiaali ja valmisolekut lapse arenemiseks, hilisemas eas õppeks või ümberõppeks ning võimalikult iseseisvat toimetulekut iseseisvas elius. Eesmärgi saavutamiseks kasutavad psühholoogid individuaalset, pere või grupi nõustamist, suhtlemistreeningud, psühhosotsiaalset rehabilitatsiooni.
Psühhoteraapia on meetod psühhiaatrias ja psühholoogias, kus kliendi probleemi eripärast lähtudes rakendatakse mitmeid psühholoogilisi tehnikaid. Psühhoterapeut kasutab teraapias individuaal-, paari-, grupi- ja pereteraapiat. Psühhiaater tegeleb psüühikahäirete ennetamise, diagnoosimise ja raviga.
Eripedagoogilise nõustamise/töö eesmärk on analüüsida arengulist või hariduslikku edasijõudmist, nõustada klienti ja tema võrgustikku puudest, hälbest või haigusest tingitud hariduslike erivajaduste ja hariduse saamist võimaldavate meetodite osas. Eripedagoogi töö alla kuulub ka töö autistidega ja teiste suhtlemise, käitumise ja kõne iseärasustega klientidega.
Kõnerehabilitatsiooni eesmärk on kõne seisundi säilitamine ja/või parandamine, et tagada võimetekohane toimetulek igapäevase suhtluse, õppimise ja/või tööga. Väikestele lastele(imikutel)suunatud töö eesmärgiks eelkõige neelamis-ja imemisliigutuste õppimine. Logopeed tegeleb hilisemalt juba kõne seisundi hindamise, nõustamise ja kõnerehabilitatsiooniga.
Joonised G.Veskiväli
