Kokkuvõte

Inimese töövõimet mõjutav terviseprobleem või -kahjustus võib tekkida ootamatult (nt õnnetuse tagajärjel) või järk-järgult (nt kroonilise haiguse süvenemisel). Sõltumata algpõhjusest võib tervisekadu mõjutada märkimisväärselt igapäevaelu. Lisaks valule, vaevustele ja muudele tervise-seisundist põhjustatud ebamugavustele võib kaasneda vajadus oluliste muudatuste järele inimese elukorralduses – vajadus nii vahetu kõrvalise abi kui ka rahalise toetuse järele. Inimese igapäevaelu võib hakata dikteerima piiratud ligipääs transpordile, informatsioonile, hoonetele, takistusi võib tekitada tööandjate ja ühiskonna diskrimineeriv suhtumine. Tervisekadu võib halvendada sotsiaalset ja majanduslikku olukorda ning põhjustada vaesusesse langemist.

Seisundi ja tegevusvõime ning sellest tuleneva kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve ning muu toetuse vajaduse hindamine toimub erispetsialistide kaasamisel:

• Sotsiaaltöötaja - uurib ja hindab kliendi sotsiaal-majanduslikku toimetulekut ning suhteid sotsiaalvõrgustikus Meetodid: vestlus, anketeerimine, vaatlus
• Taastusarst - uurib ja hindab kliendi tervislikku seisundit. Meetodid: anamneesi kogumine, objektiivne seisund
• Psühholoog - uurib ja hindab kliendi arenguperspektiive psühholoogilisest vaatenurgast. Meetodid: vestlus, vaatlus, testimine
• Eripedagoog - uurib ja hindab kliendi eriõpetuslikke vajadusi seoses õppetööga.Meetodid: vestlus, vaatlus, küsimustikud, uurimisharjutused, praktilised tööd
• Füsioterapeut - uurib ja hindab kliendi füüsilist tegevusvõimet õppe- ja tööprotsessi füüsilise keskkonna seisukohalt. Meetodid: füsioterapeutilised hindamismeetodid
• Tegevusterapeut - uurib ja hindab kliendi tegevusvõimet. Meetodid: vestlus, vaatlus, testid